Eesti kaitseatašee Gruusias, kolonelleitnant Riho Ühtegi on kirjutanud huvitava analüüsi Eesti kaitseväest, käsitledes põhjalikult kaitseväe arengut Eesti, NATO ja maailma kontekstis.

Tsiteerin: ‘.. sest Eesti ei hakka kunagi riigikaitsele kulutama 20-30 protsenti SKTst, nagu seda teevad mõned sõjakamad riigid.’

30% SKTst?? Huvitav, millistest riikidest on jutt?

Avades vikipeedia selleteemalise artikli, saame küsimusele vastuse: Eritrea!

Viidatud artikli andmetel (2009-2010) on maailma ainus riik, kelle sõjalised kulutused ületavad 20% SKTst – Eritrea. Järgnevad vastavalt 11, 10 ja 9 protsendiga Saudi Araabia, Omaan ja Araabia Ühendemiraadid.

Millegipärast pole kusagil näha ‘sõjakaid riike, kes kulutavad riigikaitsele 20-30 protsenti SKTst’.

Sellised ilmsed faktivead spetsialisti poolt kirjutatud artiklis tekitavad tõsise kahtluse ka kogu ülejäänud analüüsi sisulises õigsuses. Ekspert, kes eksib elementaarsete erialaste faktide esitamisel, ei ärata usaldust, olgem ausad!

Ja veel nii repliigi korras – mis puutub sõjakatesse riikidesse – eelpoolviidatud tabeli 153 riigi hulgas seisab üheksandal kohal (vahetult USA ees) Gruusia.

Teemaks oli Eesti 2012. aasta eelarves võrreldes käesoleva aastaga suhteliselt palju suurenenud kaitsekulutused

Olgu nimetatud repliigid siis ka siin ära toodud:

“Hää Kaido Kärner, faktidega kursis olemisest tõuseb kasu meile kõigile ja mitte ainult ajakirjanikele. Sestap olgu mainitud, et kulutused haridusele on riigieelarves 2012 praeguse seisuga enam kui kaks korda suuremad kaitsekulutustest. Riigikaitse omakorda on 2012. aasta
eelarves valdkondade lõikes eestpoolt seitsmendal ja tagantpoolt neljandal kohal. Sestap kuuluvad jutud mingitest imetabaselt kõrgetest kaitsekuludest endiselt rahvaluule, aga mitte reaaliate valda. Täpsemalt saab huvi korral vaadata siit http://www.minuraha.eu/”

ja

“Sama tundub olevat ka hariduse osas, mille puhul Eesti kulutused per capita olid sellel, eelmisel ja ka varasematel aastatel – järgmisest rääkimata – per capita Euroopa Liidus kas kohal nr. 1 või nr. 2. “

Kangesti tahaks tsiteerida Andrus Ansipit ja öelda ‘Tule taevas appi!’ Aga kuna ma pean tunnistama, et ei ole tõepoolest faktidega kursis, siis on ainuke võimalus selgust saada faktid ette võtta ja asja lähemalt uurida.

Vaataks kõigepealt sõjalisi kulutusi (jah, kasutan terminit sõjalisi, kuna kaitsekulutusteks ei paindu minu keel neid olukorras, kus Eesti sõdib väljaspool oma maad, nimetama).

Lihtsuse huvides käsitlen siinkohal ainult Euroopa riike. Suhtes SKTsse moodustavad Eesti sõjalised kulutused ca 1.75%. Mida sellest järeldada? Aga vaadakem tabelisse:

Eesti on 15. kohal, tabeli tipus seisavad Armeenia, Gruusia, Venemaa, Kreeka, Aserbaidžaan – millest kolm on sisuliselt kestvas sõjalises konfliktis, Venemaa pretendeerib supervõimu tiitlile ja Kreeka majandus on teadaolevalt üsna õnnetus seisus. Eestist eespool on ka Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Hispaania, Poola, Türgi – suurriigid, kel ühe- või teistsugune ambitsioon maailma asju oma äranägemist mööda korraldada.

Eestist tagapool on muuhulgas meie naabrid Soome, Rootsi, Läti, Leedu …

Huvilised võivad vaadata statistikat Afganistanis sõdiva kontingendi kohta. Eesti on ca 50 riigi hulgas ‘sõdurit Afganistanis miljoni elaniku kohta’ vaates kuuendal, ‘sõdurit gdp kohta’ vaates kaheksandal kohal – ehk siis panustab tublisti üle keskmise. Selles polegi ju iseenesest midagi halba, paha on see, et selle arvelt jäävad muud valdkonnad vaeslapse ossa. Tänaste uudiste valguses lisan siia veel ühe tabeli. Järeldused võib igaüks ise teha:

Ehk siis kokkuvõtteks – Eesti on sõjaliste kulutuste (ja mitte ainult rahaliste kulutuste) poolest Euroopas esimese kolmandiku seas, kusjuures meist eespool on väheste eranditega riigid, kes on kas otseses sõjalises konfliktis, on maailmatasemel suurriigid, või omavad globaalseid ambitsioone.

Edasi vaataks kulutusi haridusele. Tabel on selline:

Üllatusi tegelikult ei ole – tabeli eesotsas on oodatult Põhjamaad, sabas aga Venemaa, Türgi, Makedoonia, Bulgaaria, Rumeenia ja Kreeka. Eesti on 14. kohal, ehk tabeli esimeses pooles. Tunduks nagu enam-vähem korras olevat – samas, vaatame lähemalt – meist eespool on naabrid Läti, Leedu, Soome ja isegi Valgevene (sic!).

Vaatame sama hariduskulude tabelit ka per capita, ehk siis kulutatud raha ühe elaniku kohta:

Õigupoolest ei ole üllatusi ka selles tabelis. Nagu näha, on parematel positsioonidel endiselt Põhjamaad ja tabeli tagumist otsa täidavad Euroopa vaesemad riigid: Ukraina, Moldova, Bulgaaria, Rumeenia, Türgi, Venemaa jne. Meeldiv on näha, et Eesti on selles tabelis Lätist ja Leedust eespool, samas Põhjanaabritest jääme jällegi kaugele maha.

Kuidagi ei leia kinnitust lugupeetud kaitseanalüütiku väide, et Eesti hariduskulud per capita oleks Euroopa kõrgeimate hulgas. Vastupidi – on näha, et Eestis iga inimese kohta haridusele kulutatud raha on 3-4 korda väiksem kui Euroopa parimates riikides.

Kuidas on lugu haridus- ja sõjaliste kulutuste omavahelise suhtega Euroopas? Tabel on selline:

Selles tabelis olen Eesti kohta selguse mõttes lisaks Wikipedia andmetele ära toonud ka riigieelarvest võetud arvudel baseeruvad suhted aastate 2011 ja 2012 kohta. Tärniga märgitud read näitavad siis sõjaliste-/hariduskulude suhet Eesti riigieelarve (www.minuraha.eu) andmetel. Suhtarv näitab sõjaliste kulutuste suhet hariduskulutustesse – ehk mida suurem suhtarv, seda rohkem kulutatakse militaariasse enam kui haridusse.

Tabeli tipus troonivad kas suhteliselt vaesed ja/või globaalsete ambitsioonidega riigid – Venemaa, Kreeka, Türgi, Ühendkuningriik, Makedoonia, Prantsusmaa …

Selgelt on näha, et Eesti sõjalised kulutused on 2011 vs 2010 tõusnud oluliselt rohkem kui kulutused haridusele, ja sama tendents jätkub ka järgmisel aastal.

Siintoodud suhtarvu osas on Eesti kindlalt Euroopa tipus ja ‘parandab’ oma positsiooni järgmisel aastal veelgi. Meie naabrid aga hoiavad kindlaid positsioone tabeli tagumises pooles.

Tsiteeriks siinkohal veel korra juba jutuks olnud kaitseanalüütikut:

[...] mulle isiklikult jääb arusaamatuks, kuidas see ca 60 miljonit lisaeurot, mille võrra kaitsekulud järgmisel aastal kasvavad, Eesti hariduse olukorda olulisel määral parandavad.

Selle rahaga saaks igale Eesti haridustöötajale aasta jooksul ca 100 eurot kõrgemat kuupalka maksta, kõigile Eesti õpilastele komplekti uus õpikuid osta või paarkümmend koolimaja ja lasteaeda ära remontida .. Usun, et sellise raha mõistliku kulutamisega tuleks Eesti haridussüsteem toime küll. Kas see olukorda olulisel määral parandaks – ma ei tea, peaks haridusspetsialistide käest küsima.

Kokkuvõtteks tahaksin öelda kahte asja:

Esiteks on fakt, et Eesti sõjalised kulutused on ilma silmnähtava põhjuseta suured, eriti kui neid vaadata näiteks haridusele kulutatu suhtes.

Teiseks, kohe kui sõjalistest kulutustest juttu tuleb, viskuvad teemaga seotud inimesed rinnaga ambrasuurile ning toovad diskussiooni asemel välja absurdsuseni jaburaid ‘fakte’ ja väiteid.

PS. Artiklis esitatud arvud põhinevad Wikipedia andmetel järgmistest artiklitest:
List of countries by GDP (nominal), List of countries by population, List of countries by military expenditures, List of countries by spending on education (% of GDP), Coalition casualties in Afghanistan ja esitavad enamasti 2010. aasta andmeid. Sellest tulenevalt on ka summad dollarites ja riiginimed ingliskeelsed. Vabandan, kui see mõnda lugejat häris.

Kogu tabel on siin.